RANNATENNIS

Rannatennis on heaks vahelduseks suurele tennisele, sest see ei nõua mängimiseks tehniliselt nii häid oskusi. Rannatennis sobib harrastamiseks igal tasemel mängijale ning algaja jaoks on tegemist üsna kergelt õpitava mänguga. Võrreldes tavatennisega, mis võib mõnikord kehale liiga teha, on rannatennis hea lahendus ka liigeseprobleemidega inimesele, sest pehmel liival mängimine ei koorma keha nii palju. Samas arendab rannatennis füüsiliselt nagu iga teinegi pallimäng ning eriti suur areng toimub koordinatsioonis ja osavuses. Liivas liikumine on tavapärasest raskem, seega areneb tänu rannatennisele ka kiirus ja jalgadesse tuleb rohkem jõudu.

Rannatennise reeglid

VÄLJAK

Paarismängu väljak on pikkusega 16,0 m ja laiusega 8,0 m. Üksikmängu väljaku pikkus on sama ja laius 4,5 m. Rannatennist mängitakse peamiselt liival aga saab mängida ka muudel pinnastel (muru, puit jms.).

Võrgu kõrgus naistel 1,7m ja meestel teatud kõrgema kategooria ITF turniiridel 1,8m, muudel turniiridel 1,7m. Eesti rannatennise GP sarjas on hetkel meeste võrgu kõrgus korraldaja valikul kas 1,7m või 1,8m.

Võrgust mõlemale poole märgitakse 3 meetri joon, mis piirab tõrjujate ja servija paarilise positsiooni.

REKETID JA PALLID

Pallidena kasutatakse ITF Stage 2 palle ehk 50% rõhuga oranži lastetennise palle.

Reketitena kasutatakse spetsiaalseid ilma keelestuta rannatennise reketeid, mille piirangud on ITFi poolt sätestatud rannatennise reeglites.

PUNKTIDE LUGEMINE

Punktilugemine on sarnane tennisele (15/30/40), erinevuseks on vaid et seisult 40:40 mängitakse otsustav punkt.

Lisaks otsustavale punktile on veel paar erinevust tennisega:

  1. Servikaste ei ole, seega võib paarismängus servida soovi korral kogu aeg samale vastasmängijale, samuti võivad servi tõrjuda mõlemad mängijad.
  2. Servida võib vabalt valitud kohalt tagajoone tagant.
  3. Serv või muu löök, mis puudutab võrku kuulub edasimängimisele.
  4. Erinevalt tennisest on servijal rannatennises ainult üks serv.
  5. Tie-breakis vahetatakse pooli peale esimest punkti ja seejärel iga 4 punkti tagant.
  6. Servija paariline ega tõrjujad ei tohi olla lähemal märgitud 3 meetri joonest enne kui servija on reketiga palli puudutanud.

RANNATENNISE ITF REEGLID

Rannatennise toimkond

Maret Ani

esinaine
maret@maaresport.ee

Ott Ahonen
Sander Pormeister

Juhendid ja vormid

Rannatennise toimkonna
tegevusjuhend

Eesti rannatennise sarja
juhend

Eesti rannatennise koondisse määramise kriteeriumid

Koosoleku protokollid

28.06.2020

13.11.2019

09.05.2019

06.04.2018